Eesti keeles   In English  
Rahvapillid ja rahvamuusika
©Raivo Sildoja 2004, avaldamata

Artikkel on valminud rahvakultuuri tutvustava interaktiivse CD tarbeks, info siit
Siinkohal vabalt huvilistele printimiseks!


Tavapärased muusikariistad ja pillimäng on meie rahvakultuuri lahutamatu osa. Pill ise on lihtsalt ese, kuid võib olla heliline mänguasi ja nõnda arendada lapse musikaalsust ning olla tähtis tööriist jahimehe või karjase käes, millest sõltub jahisaak, või külakarja käekäik, paljudele ka signaalinstrument. Pillimäng pakub inimesele lõõgastust ja esteetilist naudingut, pill on eluliselt tähtsate tavandite saatjaks ning tantsumuusika tegemiseks, kuid ka maagiliste toimingute vahend. Muusikariistad on rahvusvaheliste kultuurisidemete peegeldajad, sest erinevalt emakeelega tihedalt seotud rahvalaulust, on muusikariist palju rahvusvahelisema iseloomuga ning võib üsna hõlpsalt rännata ühelt rahvalt teise juurde.

Veel kuni 20. sajandi algupooleni oli pillimäng valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks

Enamik pille valmistati kodus, kuid mõningaid keerulisema ehitusega pille (viiul, lõõtspill, tsitter) võis osta ka poest või meistrilt.

Laias laastus võib eesti rahvapillid jagada nelja rühma:
  • puhkpillid
  • keelpillid
  • lõõtspillid
  • löökpillid
Kõigest lähemalt järgnevalt (vali vasakmenüüst).

© Krista ja Raivo Sildoja, MTÜ Virbel, Rasina küla, 64618 Mooste vald, Põlvamaa, tel: +372 55 31 478