Tori ja Vändra viiuldajate esituses on helisalvestatud vaid tantsumuusikat.
Seetõttu kirjeldatakse siin põgusalt eelmise sajandi algupoolel külades
tantsitud populaarsemaid tantse ning vaadeldakse, milline on olnud viiuli osa
tantsumuusika arengus.
Tantsimine 20. sajandi alguse Eesti külaühiskonnas oli peamiselt
meelelahutuslikku laadi. Varem oli tantsitud ka maagilise sisuga tantse, mille
kaudu väljendati usundilisi tõekspidamisi (Põldmäe, Tampere 1938: 3–7).
Moderniseeruvas ühiskonnas kaotas tantsimine järjest enam oma algsest
tähendusest ning asemele tuli puhtmeelelahutuslik tantsimine koos uue
repertuaariga (ib: 12). Gustav Vilberg (hilisem Vilbaste) on iseloomustanud
seda muutust 1913. aastal ilmunud
raamatus "Eesti Kultuura II":
Tähtpäevade
pühitsemise iseloom on nüüdsel ajal muutunud: nendel tarvitatakse rohkem nüüd
viina, nooremad otsivad tantsust lõbu, kuna vanad seda aega taga kahetsevad,
kui nemad Jaani päeva, Mihkli päeva jne. pühitsesid (Vilberg 1913: 11).
Vanemate tantsude hulka kuuluvad
imiteerivad tantsud, millega aimati järele mõnda tegevust, looma käitumist vms,
samuti ka tavanditantsud, mida esitati nii rahvakalendri tähtpäevadel kui
seoses siirderituaalidega. Viimased on Tampere jaganud vormi põhjal voor- ja
sõõrtantsudeks. Uuemate tantsude hulka on Tampere paigutanud kontratantsud ja
kadrillid, samuti paaristantsud, sealhulgas labajalavalsi ja polka (Tampere
1975: 48–49).
Labajalavalss ja polka võitsid Eestis
populaarsust 19. sajandil. Need tantsud
põhjustasid tantsutraditsioonis suure muutuse:
varasem kollektiivne ringis (rattas, sõõris) või reas (kolonnis, vooris,
rongis) tantsimine asendus paarides tantsimisega. Uuendus võrreldes varasemate
sõõr- ja voortantsudega seisneb selles, et paaristantsude puhul moodustab
tantsu põhiüksuse tantsijate paar, mitte enam tantsijate rühm. Tantsupaar on
keskendunud rohkem oma tegevusele, kui liikumise kooskõlastamisele teiste
tantsijatega (Tampere 1975: 61–62). 19. sajandi teisel poolel Eesti rannaaladel
ja Kagu-Eestis suurt populaarsust võitnud kadrille (nt Kaera-Jaan) ja kontratantse (nt Kalamies,
Ingliska, Oige ja vasemba) Toris ja Vändras eriti palju ei tantsitud.