1.2. Rahvapärane viiulimäng väljaspool tavapärast keskkonda

Järgnevalt antakse ülevaade rahvapärasest viiulimängust Eestis korraldatud ringreisidel (1923–1936) ning Tallinnas toimunud heliplaadistamistel (1936–1938).

Rahvapärase viiulimängu viimine Eesti linnade ja alevite kontserdipubliku ette tõi kaasa rahvapillimeeste laiema tuntuse. See omakorda oli üheks tõukeks rahvamuusika ulatuslikuma helisalvestamise korraldamisel. Nii rahvapillimuusika tutvustamise kui heliplaadistamise korraldamisel on suured teened 20. sajandi algupoolel tegutsenud muuseumitegelasel, kunstnikul ja rahvakultuuri entusiastil August Pulstil (loe Pulstist lisaks siit). Pulst on seni jäänud laiema tähelepanuta, seetõttu on siinkohal sobiv anda lühiülevaade tema tegevusest.