1.2.1. August Pulst (1889–1977)

August Pulst sündis ja kasvas Tori kihelkonnas Tammiste vallas Nõmme talus. Ta omandas koolihariduse Tori kihelkonnakoolis ja Pärnu progümnaasiumis. Aastatel 1911–1915 õppis Pulst Riia kunstikoolis ning töötas selle lõpetamise järel teatridekoraatori ja kunstiõpetajana Tallinnas. Tema kunstiharrastus jätkus kuni hiliste eluaastateni.

Aktiivse kultuuritegelasena oli ta üks neist, kes valutas südant kohaliku rahvakultuuri püsimise pärast. Kultuuriväärtuste säilitamise eesmärgil moodustati Pulsti juhtimisel mitme tulevase muuseumi ühingud (nt Eesti Vabaõhumuuseum, Muusikamuuseum, ka esimene kihelkondlik muuseum Toris). Vajaminev algkapital muretseti samuti tema eestvõtmisel. Muuseumide tegevuse käivitamiseks organiseeris Pulst rahvamuusika üksikkontserte ja ringreise, mis hõlmasid Eestimaa erinevaid paiku. August Pulst oli esimene kultuuritegelane, kes tõi külades tegutsevad rahvapillimehed linnalavadele esinema.

Pulst töötas 1930. aastatel Eesti erinevates muuseumides enamasti asjaajajana, tegeldes peamiselt majandusküsimustega. Muuseumide sisuline tegevus (sh teabe kogumine pillimuusika kohta) ei kuulunud Pulsti tööülesannete hulka.  Seda enam on põhjust rõhutada tema poolt kirja pandud memuaaride "Mälestusi muusika alalt" väärtust ning ta teeneid rahvamuusika tutvustamisel ja salvestamisel.

Fotod 3 ja 4. August Pulst – vanavarakoguja ja kunstnik.

Esimesel fotol poseerib Pulst ateljees (1921). Teine foto kujutab Pulsti maalimas Tallinna vanalinnas

ning see pärineb tõenäoliselt 1970. aastatest. Fotod Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist

“Mälestusi muusika alalt” on August Pulsti käsikiri, mille mahukam osa on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Tori kihelkonna rahvamuusikuid puudutav osa Tori Muuseumis. Ühtekokku umbes 1200-le trükileheküljele kokku koondatud mälestused on süsteemselt esitatud, sisaldades erinevaid alateemasid, nagu näiteks: muuseumiettekannete ja ringreiside detailsed kirjeldused, muuseumiühingute asutamiste lood, rahvamuusikute eluloolised andmed, heliplaadistamise aktsiooniga seotud informatsioon jpm. Mälestustes kajastatav jääb valdavalt 20. sajandi esimesse poolde. Masinakirja on autor oma kirjatükid löönud pensionipõlves ajavahemikul 1961-1971. Järgnevate alapeatükkide (1.2.2./1.2.3./1.3.) allikmaterjaliks on nimetatud käsikiri.