1.2.2. Kontserdid ja ringreisid
Esimene kontsert Estonia kontserdisaalis, kus esinesid ka ehedad
külamuusikud, toimus 8. aprillil 1922 (Pulst 1961: 51). Kontsertide eesmärgiks
pidas Pulst külades säilinud rahvakultuuri tutvustamist linnaelanikele.
Kontsertidel oli ka praktiline otstarve: raha kogumine loodavate
muuseumiühingute tarbeks. Kontserdid aastatel 1922 ja 1923 õnnestusid igati.
Rahvamuusikuid saatis edu ja ka muuseumidele koguti hulgaliselt algkapitali.
Pulst ise nimetab esimest kontserti mitte ainult esmakordseks rahvamuusika
laiemal tutvustamisel, vaid ka ainulaadseks ning murrangulise tähtsusega
sündmuseks edaspidise ajaloo suhtes (ib: 45). 1920. aastatest alates võib rääkida
rahvamuusika jõudmisest lavale, mida
varem Eesti kultuuriloos nii ulatuslikult polnud toimunud. Seega oli tegemist folklorismi esimese avaldumisega
20. sajandil.
Tallinna kontsertidele lisaks otsustas Pulst
sama kavaga külastada ka Eesti väiksemate linnade ja asulate saale. Nii sai
alguse üle kümne aasta väldanud ringreiside sari. Esimeste seas valis
korraldaja välja Pärnu Endla teatri, Viljandi Koidu seltsi ning Türi
tuletõrjeseltsi saalid. Neis paigus toimuski 1923. aasta märtsis rahvamuusikute
esimene ringreis. Käesolevas töös analüüsimisele tulevad viiuldajad sellel
ringreisil, tõsi küll, ei osalenud.
Pulsti korraldamisel toimus ajavahemikul 1923–1936 kaheksateist ringreisi.
Järgnev joonis[1] annab ülevaate
ringreiside toimumise ajast ning muuseumidest, mille toetuseks kontserte
korraldati. Joonis visualiseerib kõigi
ringreiside kestused: need ulatusid nädalast poolteise kuuni. Üks punktivahe joonisel tähistab
nädalat.
Joonis 2. August Pulsti korraldatud ringreisid
rahvamuusika eeskavaga aastatel 1923–1936.
TEM = Tallinna Eesti Muuseum; EVM =
Eesti Vabaõhumuuseum; MM = Muusikamuuseum; TM = Tori muuseum.
Kõige rohkem ringreise korraldas Pulst Muusikamuuseumi
toetuseks, neid toimus viie aasta jooksul kokku üheksa. Ka Tori muuseumi
algkapitali kogumiseks ning tegevuse käivitamiseks jõudis Pulst teostada kolm
ringreisi aastatel 1934–1935. Mõlema muuseumiga oli korraldaja lähedalt seotud:
olles ise pärit Torist, töötas ta aastaid Tallinnas Muusikamuuseumis.
Foto 5. Ringreisiseltskond 1930.
aastatel Tori Rahvamaja ees.
Tagareas paremal seisavad viiuldajad
Mihkel Toom ja Mart Jantson
Keskel
istub August Pulst. Foto on pärit Tori Muuseumist (täpsemad andmed puuduvad)
Ringreisidest esimene oli lühim (kaheksa
päeva), viimasel ringreisiaastal sai teoks pikim (44 päeva). Esinejate
kasutuses oli ringreisibuss. Ööseks peatuti enamasti kohalikes rahvamajades,
küljealuseks õled. Lisaks rahvapillimängijatele ja laulikutele oli eeskavadesse
kaasatud ka rahvatantsijaid, samuti etendati mõned näitemängud.
Foto 6. Muusikamuuseumi VI ringreisi lõppkontsert
Estonia kontserdisaalis 2. aprill 1935. Keskel tantsitakse Karutantsu, mida saadavad viiuldajad Jüri Saal (vasakult esimene)
ja Mart Jantson (vasakult kolmas). Foto Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist
Ringreisid hõlmasid peaaegu kogu Eestit,
kaasa arvatud Setumaa. Käidi ka Saaremaal, Hiiumaal ja Muhus; külastamata jäid
Vormsi, Kihnu ja Ruhnu. Korduvalt käidi nii Põhja-, Lõuna- kui Lääne-Eesti
kihelkondades, kuid teekond kulges enamasti läbi erinevate linnade, alevite ja
külade. Kõigi kaheksateistkümne ringreisi marsruudid ning kontserdikavad
koostas Pulst.
Statistiline ülevaade kontsertide ja ringreiside
kohta on ära toodud järgmisel joonisel, andmed pärinevad August Pulsti
käsikirjast.
Joonis 3. Statistiline kokkuvõte A. Pulsti
korraldatud rahvamuusikute ringreisidest