1.3. Põhja-Pärnumaa viiuldajad ja nende kultuuritaust

Alapeatüki eesmärgiks on kirjeldada keskkonda, milles tegutsesid Tori ja Vändra kihelkonna rahvapillimehed-viiuldajad. Ajaliselt on vaatluse all 20. sajandi esimene pool (kuni aastani 1938[1]). See hõlmab kõige viljakamat perioodi Mart Jantsoni, Mihkel Toomi, Hendrik Adamson-Jõearu ja Anton Adamsoni kui viiulimängijate tegevuses.

Ülevaade toetub peamiselt koguteosele "Pärnumaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus" (1930). Iseloomustatakse tollaseid looduslikke olusid, regiooni administratiivset jaotust ning pillimeeste elupaiku. See aitab luua paremat ettekujutust nende suhtlemisvõimalustest, mis on oluline eelkõige muusika alaste kontaktide tekkimise seisukohalt. Kontaktidel on olnud oma roll iga üksiku viiuldaja individuaalse mängumaneeri kujunemisel. Lisaks antakse põgus ülevaade üldkultuurilisest situatsioonist, eesmärgiga välja selgitada, kas ja kuivõrd see on mõju avaldanud rahvapärasele viiulimängutraditsioonile Põhja-Pärnumaal.

---

[1] Ajapiirang tuleneb asjaolust, et 1938. aastal toimus käesolevas uurimuses vaadeldavate viiuldajate viimane helisalvestamine. Nende edasist tegevust töös ei käsitleta.