2.2.1. Muusikalise vormi erinevad tasandid

 

Tori ja Vändra kihelkonna viiuldajate esituses helisalvestatud labajalavalsid ja polkad kuuluvad analüüsi põhjal valdavalt tonaalse muusika hulka.[1] Vormikujunduslikku rolli täidavad neis harmoonilised skeemid. Harmoonia on tegur, mis ühendab viiulipala ühtseks tervikuks ning aitab orienteeruda selle vormis. Ka kahe viiuli koosmängus on harmoonial tähtis, mängijaid ühendav roll.

 

Kuna meie kasutuses on hetkel vaid helisalvestatud muusikaline materjal, siis huvitab meid küsimus, kas ja kui palju mõjutas plaadistamise situatsioon ühe pilliloo struktuuri kujunemist? Kuuldelise materjali põhjal võib koheselt väita, et plaadistamise situatsioon on mõjutanud ühte konkreetset esitust kordamiste arvu osas. Plaadistamisel lubati viiuldajatel pillilugusid vaid kaks korda läbi mängida – ilmselt plaadimaterjali kokkuhoiu eesmärgil.[2] Nimetatud olukord võimaldas helisalvestada tegelikult vaid iga pilliloo alguse, sest viiuldajad vajavad mängimiseks  pisut aega  nö sisseelamiseks. Nii on (tõenäoliselt) rahaliste vahendite kokkuhoiu tagajärjel kaduma läinud väga väärtuslik informatsioon. Käesoleva vormianalüüsi materjalina on seega võimalik kasutada kunstlikus situatsioonis helisalvestatud muusikapalasid, mida tuleb järelduste tegemisel ka arvestada.

 

Neljateistkümne labajalavalsi ja kolmeteistkümne polka vormianalüüsi tulemusena võib eristada nelja peamist vormitasandit, millede omavaheline suhe võib olla iga konkreetse näite puhul erinev. Kirjeldamiseks on antud igale vormitasandi üksusele oma nimetus, kõigile neile ei leidu klassikalises muusikateoorias vasteid. Sellisel juhul olen appi võtnud viiuldajate seas kasutusel olevad kaasaegsed rahvapärased terminid. Alustades pindmisest sisaldavad vaadeldud pillilood järgmisi vormitasandeid: (a) läbimäng, (b) osad, (c) laused ja (d) fraasid. Etteruttavalt olgu öeldud, et iga üksiku pilliloo struktuur ei sisalda tingimata kõiki tasandeid. Järgnev tabel sisaldab ülevaadet kõikidest struktuuritasanditest, andes nende tähistused ja lühikesed iseloomustused.

 

Tabel D. Erinevad vormitasandid analüüsitud labajalavalssides ja polkades.

 

vormitasand

tähistus

lühike iseloomustus

labajalavalsid

polkad

läbimäng

(kogu muusikaline materjal kuni selle kordama hakkamiseni)

Lm

erineva pikkusega, 13- kuni 54- taktilised:

-          AB vorm (8 näidet)

-          ABC vorm (3 näidet)

-          AB CB vorm (2 näidet)

-          AABA ABC vorm (1 näide)

erineva pikkusega, 16- kuni 32- taktilised:

-          ABC vorm (6 näidet)

-          AB vorm (3 näidet)

-          ABA C vorm (3 näidet)

-          AB CD vorm (1 näide)

osad

A ja B jne.

erineva pikkusega, 6- kuni 14-taktilised, kõige sagedamini esineb klassikalist perioodivormi (14-st  12 sisaldavad perioodivormis osasid)

kõik polkade erinevad osad on 8-taktilised ning enamjaolt klassikalises perioodivormis

laused

A ja B jne.

4-taktilised (perioodide puhul eel- ja järellaused)

4-taktilised (perioodide puhul eel- ja järellaused)

fraasid

a ja b jne.

2-taktilised (analüüsitud muusika puhul väikseimad iseseisvat tähendust omavad muusikalised mõtted)

2-taktilised (analüüsitud muusika puhul väikseimad iseseisvat tähendust omavad muusikalised mõtted)

 



[1] Analüüsitud materjali hulgas leidub ainult üks puhas erand (L1. Labajalg, ERA, Pl. 1 B1), mida ei saa nimetada tonaalseks muusikaks. Mõnede palade puhul on märgata muusikalisi lõike, mis on tonaalsest muusikast veel suhteliselt mõjutamata.

[2] August Pulst kirjutab: "Nagu tavaliselt, laseme iga loo paar korda läbimängida." (Pulst 1967: 713).