2.2.1. Muusikalise vormi erinevad
tasandid
Tori ja Vändra kihelkonna viiuldajate esituses helisalvestatud
labajalavalsid ja polkad kuuluvad analüüsi põhjal valdavalt tonaalse muusika
hulka.[1]
Vormikujunduslikku rolli täidavad neis harmoonilised skeemid. Harmoonia on
tegur, mis ühendab viiulipala ühtseks tervikuks ning aitab orienteeruda selle
vormis. Ka kahe viiuli koosmängus on harmoonial tähtis, mängijaid ühendav roll.
Kuna meie kasutuses on hetkel vaid helisalvestatud muusikaline
materjal, siis huvitab meid küsimus, kas ja kui palju mõjutas plaadistamise
situatsioon ühe pilliloo struktuuri kujunemist? Kuuldelise materjali põhjal
võib koheselt väita, et plaadistamise situatsioon on mõjutanud ühte konkreetset
esitust kordamiste arvu osas. Plaadistamisel lubati viiuldajatel pillilugusid
vaid kaks korda läbi mängida – ilmselt plaadimaterjali kokkuhoiu eesmärgil.[2]
Nimetatud olukord võimaldas helisalvestada tegelikult vaid iga pilliloo alguse,
sest viiuldajad vajavad mängimiseks
pisut aega nö sisseelamiseks.
Nii on (tõenäoliselt) rahaliste vahendite kokkuhoiu tagajärjel kaduma läinud
väga väärtuslik informatsioon. Käesoleva vormianalüüsi materjalina on seega
võimalik kasutada kunstlikus situatsioonis helisalvestatud muusikapalasid, mida
tuleb järelduste tegemisel ka arvestada.
Neljateistkümne labajalavalsi ja kolmeteistkümne polka
vormianalüüsi tulemusena võib eristada nelja peamist vormitasandit, millede
omavaheline suhe võib olla iga konkreetse näite puhul erinev. Kirjeldamiseks on
antud igale vormitasandi üksusele oma nimetus, kõigile neile ei leidu
klassikalises muusikateoorias vasteid. Sellisel juhul olen appi võtnud
viiuldajate seas kasutusel olevad kaasaegsed rahvapärased terminid. Alustades
pindmisest sisaldavad vaadeldud pillilood järgmisi vormitasandeid: (a)
läbimäng, (b) osad, (c) laused ja (d) fraasid. Etteruttavalt olgu öeldud, et
iga üksiku pilliloo struktuur ei sisalda tingimata kõiki tasandeid. Järgnev
tabel sisaldab ülevaadet kõikidest struktuuritasanditest, andes nende
tähistused ja lühikesed iseloomustused.
Tabel D. Erinevad
vormitasandid analüüsitud labajalavalssides ja polkades.
vormitasand |
tähistus |
lühike iseloomustus |
|
labajalavalsid |
polkad |
||
läbimäng (kogu muusikaline
materjal kuni selle kordama hakkamiseni) |
Lm |
erineva
pikkusega, 13- kuni 54- taktilised: -
AB vorm (8
näidet) -
ABC vorm (3
näidet) -
AB CB vorm
(2 näidet) -
AABA ABC vorm
(1 näide) |
erineva
pikkusega, 16- kuni 32- taktilised: -
ABC vorm (6
näidet) -
AB vorm (3
näidet) -
ABA C vorm (3
näidet) -
AB CD vorm (1
näide) |
osad |
A ja B jne. |
erineva
pikkusega, 6- kuni 14-taktilised, kõige sagedamini esineb klassikalist
perioodivormi (14-st 12 sisaldavad
perioodivormis osasid) |
kõik polkade erinevad
osad on 8-taktilised ning enamjaolt klassikalises perioodivormis |
laused |
A ja
B jne. |
4-taktilised
(perioodide puhul eel- ja järellaused) |
4-taktilised
(perioodide puhul eel- ja järellaused) |
fraasid |
a ja b jne. |
2-taktilised (analüüsitud
muusika puhul väikseimad iseseisvat tähendust omavad muusikalised mõtted) |
2-taktilised
(analüüsitud muusika puhul väikseimad iseseisvat tähendust omavad
muusikalised mõtted) |
[1] Analüüsitud materjali
hulgas leidub ainult üks puhas erand (L1. Labajalg, ERA,
Pl. 1 B1), mida ei saa nimetada tonaalseks muusikaks. Mõnede palade puhul on
märgata muusikalisi lõike, mis on tonaalsest muusikast veel suhteliselt
mõjutamata.
[2] August Pulst
kirjutab: "Nagu tavaliselt, laseme iga loo paar korda läbimängida."
(Pulst 1967: 713).