2.2.1.2. Osa-, lause- ja fraasitasand

Üks läbimäng koosneb mitmest väiksemast vormiüksusest, mida nimetatakse osadeks. Osad võivad olla erineva pikkusega ja nende tähiseks on suurtäht (A, B jne). Osad võivad esineda kvadraatse perioodi kujul (tüüpilisem polkades), koosneda nt 4-taktilistest lausest või moodustuda fraasijadast (vaid labajalavalssides). Fraase võib jadas olla erinev arv, kusjuures neist ei moodustu muusikalisi lauseid. 8-taktilisi osi reeglina korratakse.

Lausete tasandi moodustavad tüüpilisemalt 4-taktilised laused (kahe lause puhul sageli muusikaliselt omavahel seotud eel- ja järellaused), mida tähistatakse kursiivis suurtähtedega (A, B jne). Fraaside tähistuseks on väiketähed (a, b jne). Fraaside pikkuseks on kaks takti ning kahe fraasi liitmisel tekivad laused, mis enamasti on omavahel sarnased. Tüüpiliseks nii labajalavalsside kui polkade puhul on lausete alguste (esimese ja kolmanda fraasi) omavaheline sarnasus (nt A = A₁ [ab] + A₂ [ac] ).

Analüüsitud materjali hulgas leidub vaid üks labajalavalss, kus osa tasandi moodustab fraaside jada, ning kus ei kujune lauseid (noodinäide 1). Segavariante, kus läbimängu üks osa moodustub fraaside jadast, teised aga on perioodivormis, leidub mitmeid (vt noodinäited 4 A-osa ja 10, milles sideosa koosneb fraaside jadast). Polkades esineb vorme, kus kahe osa vahele on lisatud sideosa ehk osi siduv iseseisvat mõtet mitteomav muusikaline lõik (noodinäited 19, 24 ja 26).