2.2.2. Viiulipalade struktuurist

Kunstmuusikaga võrreldes on rahvapäraste viiulilugude puhul tegemist lihtsate vormidega. Sageli ei ole neid võimalik klassikaliselt defineerida, sest osade küllaltki improvisatoorsest liitmisest tingituna on tegemist juhuslike ühendustega. Vahel moodustub vaadeldavas muusikas siiski ka selgeid klassikalisi vorme. Kuid kuna nende moodustumisel kindlat süsteemi ei teki, käsitletakse neid siinses töös näidetena erinevatest rahvapärastest vormikäsitlusviisidest ja nimetatakse klassikalise terminiga juhul, kui viimane on selgesti tajutav. Vormianalüüsi tulemused on kokku võetavad järgnevas ülevaates:

Üldist läbimängude struktuuride kohta:

(1) Klassikalist perioodi, kui väikseimat lõpetatud vormi, analüüsitud muusikalise materjali hulgas läbimängu struktuurina ei leidu. Küll aga esineb perioodivormi osade tasandil.[1] Analüüsitud muusika puhul esineb erinevaid perioodi vorme (n. kvadraatne periood, kolmelauseline periood jt). Perioodid koosnevad valdavalt kahest lausest, millede lõpus on kadentsid. Võrreldes klassikaliste kadentsidega eel- ja järellausete lõpus, kus esimene on sageli pool- ning teine täiskadents, on analüüsitud rahvapärases viiulimuusikas tegemist enamasti kahe sarnase täiskadentsiga (peamiselt T–D–T), muutused toimuvad peaasjalikult vaid meloodia osas

(2) Läbimängu väikseimaks võimalikuks vormiks analüüsitud palade hulgas on kaheosaline vorm (AB). 11-st kaheosalisest pilliloost (kaheksa labajalavalssi, kolm polkat) on klassikalises kaheosalises lihtvormis seitse pala (neli labajalavalssi, kolm polkat). Ülejäänud labajalavalsid kujutavad endast erinevaid lihtsakoelisi kaheosalisi vorme

(3) Läbimängu keerulisimaks vormiks analüüsitud palade hulgas on vorm skeemiga ABA ABC (noodinäide 6)

Kaheosalised vormid läbimängude struktuurina:

(4) Klassikalist kaheosalist lihtvormi (AB), kus mõlemad osad on omavahelises tihedas suguluses olevad kvadraatsed perioodid[2] (A-osa 4+4 ja B-osa 4+4), esineb läbimängu vormina vaid ühel korral (noodinäide 18). Suuremate vormide koostisosana esineb nimetatud struktuurikuju lisaks veel neljal korral (noodinäited 3 A- ja B-osa; 5 A-ja B-osa; 15 A- ja B-osa; 17 A- ja B-osa; 26 A- ja B-osa)

(5) Kaheosaline lihtvorm moodustub ka meetodil, kus üks osadest ei ole, aga teine on tüüpiline kvadraatne periood. Perioode ühendab omavaheline sugulus (noodinäited 7, 9, 14)

(6) Lisaks kaheosalisele lihtvormile leidub lihtsamakoelist kaheosalist struktuuri (samuti AB), kus kaks erinevat osa ei ole omavahel tihedates sugulussidemetes, vaid üksteisega on liidetud (vahel ka vastandamise printsiibil) kaks küllaltki iseseisva muusikalise temaatikaga osa (noodinäited 2, 11, 12)

(7) Erandliku näitena leidub üks labajalavalss (noodinäide 1), kus ilmneb selge kaheosalisus, kuid osad ei ole vormiehituse poolest lausetest koosnevad perioodid, vaid moodustuvad vabalt liitunud fraasidest. Selline vorm on iseloomulik vanemale torupillimuusikale

(8) Kaheti on vaadeldav juhus (noodinäide 13), kus labajalavalsi puhul võib samaaegselt olla tegemist nii kaheosalise vormiga kui korduva üheosalise vormiga (perioodiga). Antud vormianalüüsi käigus on vastav näide paigutatud kaheosalise vormi (AB) kategooriasse

Suuremad vormid läbimängude struktuurina:

(9) Kolmeosalist sümmeetrilist vormi ABA pillilugude läbimängudena ei leidu. Ühe labajalavalsi puhul (noodinäide 6) on märgata kolmeosalise lihtvormi tunnuseid. A-osa kõlab alghelistikus ning seda korratakse, sellele järgneb A-osa dominanthelistikus, mida samuti korratakse. Osad B ja A₁ koos moodustavad kokku A-osale tasakaaluks teise osa, mis on esimesest osast poole võrra lühem. Skemaatiliselt kujutatuna on nimetatud labajalavalss järgmine:

║: A :║: A _{dominanthelistikus} :║ B A₁ ║

(10) Kolmeosalise ülesehitusega vormi skeemiga ABC kohtab Tori ja Vändra viiulilugude juures sageli. Neid on helisalvestatud labajalavalsside hulgas kolm ning polkade seas on see veelgi tavapärasem vormikuju (13-st palast kuus).[3] Mitmel juhul mõjub nimetatud vorm kolmeosalise liitvormina (noodinäited 15, 17). Osad A ja B moodustavad kaheosalise lihtvormi ning osa C kõlab sellele tüüpiliselt subdominanthelistikus (järgmise läbimängu algus kõlab repriisina). Ühel juhul esineb vorm ABC neljaosalise vormi koostisosana (noodinäide 26, A-, B- ja C-osa)

(11) Kahe kaheosalise vormi ühendamisel moodustub neljaosaline vorm AB CD. Sellise struktuuriga on vaid üks polka (noodinäide 26). Analüüsi tulemusel võib üldkokkuvõttes ütelda, et rahvapärasele viiulimängule ei ole neljaosalisus iseloomulik

(12) Kolme polka puhul (noodinäited 22, 23 ja 25) on tegemist trioga vormi tunnustega struktuuriga ABA C [ABA]. Pala lõpeb tegelikkuses C-osaga, algus kordamisele ei tule. Neist üks, Lepiku Mihkli polka (noodinäide 23), on Mihkel Toomi omaloominguline pala, millel on näiteks tema enda poolt esitatud Luige polka struktuuriga (noodinäide 22) identne ülesehitus, mis ilmselt andis omaloominguks eeskuju. Hendrik Adamson-Jõearu esitatud Sipelga polka (noodinäide 25) pärinemise kohta puuduvad lähemad andmed, kuid on ju teada, et Hendrik tundis nooti. Pole välistatud, et see polka on noodivihikute eeskujul tema enda loodud

Labajalavalsi- ja polkaviiside vormianalüüsi tulemused on kokkuvõtlikult esitatud tabelites E ja F. Vormistruktuuride võrdlus näitab, et kõik Pärnumaalt helisalvestatud labajalavalsiviisid erinevad vormiehituse osas üksteisest. Vormi tähistav skeem võib olla sarnane, kuid lähemal vaatlusel peitub iga skeemi taga ainulaadne struktuur. Sellise olukorra tingib osade tasandil valitsev ebaühtsus.  Seega ei saa me rääkida ühtsest labajalavalsi vormist. Polkade puhul ei ole pilt nii kirju kui labajalavalssides. Ühesuguse struktuuriga polkasid on mitmeid. See asjaolu kinnitab hüpoteesi polkade pärinemise kohta kirjalikust allikast.

Tabel E. Heliplaadistatud labajalavalsside vormianalüüs: iga loo puhul on välja kirjutatud terve esituse vorm. Lood on analüüsitud heliplaadistamise järjekorras. L numeratsiooni ees tähendab labajalavalssi. Vaata paralleelselt noodinäidetega.

nr.

pealkiri

esituse vorm

LÄBIMÄNG

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

L1

Labajalg ERA, Pl. 1 B1

1. A B 2. A1 B1

1. A

A1

aaa1

1. B

B1

bbb

2. A1

A2

aaaa1

2. B1

B2

bbbb

L2

Labajalg ERA, Pl. 1 B3

1. AA BB1 2. AA B2B3

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ac

1. B 1. B1

B1 B2 B3 B4

de d1e1 d1e de1

2. A 2. A

2. B2 2. B3

B5 B4 B6 B4

d2e de1 d3e de1

L3

Venna löss ERA, Pl. 2 A2

1. AA BB CC B1 2. AA BB CC B1B1

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ab1

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

cd ce

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

fg f1h

1. B1

dominanthelistikus: B1 B2

cd ce

2. A 2. A

2. B 2. B

2. C 2. C

2. B1 2. B1

dominanthelistikus: B1 B2 B1 B2

cd ce

L4

Unt aea taga ERA, Pl. 2 B3

1. A1A B1B CC 2. A1 BB C1C1

A1 1. A

A1 aA1 aA2

ab a ab a ab1

B1 1. B

B1 B2 B2

cd c1d c1d

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

ef e1f1

2. A1

aA3 aA4

a1 a1b2 a1 a1b3

2. B 2. B

B2 B2 B2 B2

c1d c1d

2. C1 2. C1

C3 C4 C3 C4

e2f e1f2

L5

Harju löss ERA, Pl. 4 A2

1. AA BB CC C1C1 2. AA BB CC C1C1

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ab1

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

cd cd1

1. C 1. C

dominanthelistikus: C1 C2 C1 C2

ef ef1

1. C1 1. C1

alghelistikus: C1 C2 C1 C2

gf gf1

2. A 2. A

2. B 2. B

2. C 2. C

2. C1 2. C1

L6

Liku lugu ERA, Pl. 4 B1

1. AA A1A1 B A2 A1 B1 CC 2. AA A1 B1 CC

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab a1c

2. A1 2. A1

dominanthelistikus: A1 A2 A1 A2

ab a1c

1. B

B1 B2

db1 db2

3. A2

alghelistikus: A3 A4

ab3 a2c

4. A1

dominanthelistikus: A1 A2

ab a1c

2. B1

B1 + laiendus

db1 d1 e f e1 f1

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

gh g1h1

5. A 5. A

A1 A2 A1 A2

ab a1c

6. A1

dominanthelistikus: A1 A2

ab a1c

3. B1

2. C 2. C

nr.

pealkiri

esituse vorm

LÄBIMÄNG

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

L7

Vanaisa lugu ERA, Pl. 5 B2

1. AA1 BB1 2. A2A2 B2B2

1. A 1. A1

A1 A2 A3 A1 A4

ab a1b1 a1b2 ab a1b3

1. B 1. B1

B1 B1 B1 B2

cd cd cd cd1

2. A2 2. A2

A1 A2 A4 A1 A2 A4

ab a1b1 a1b3

2. B2 2. B2

B3 B2 B3 B2

c1d c1d1

L8

Kuimetsa Kaie lugu ERA, Pl. 6 A2

1. AB CB 2. AB CB

1. A

A1 A2

ab a1b1

1. B

B1 B1

cc1 cc1

1. C

C1 C2

de d1e1

2. B

2. A

3. B

2. C

4. B

L9

Tõlla Jaani löss ERA, Pl. 6 B1

1. AA B1B 2. AA B1B

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab a1c

B1 1. B

B1 B2 B2

de d1e d1e

2. A 2. A

B1 2. B

L10

Isa luige lugu ERA, Pl. 6 B2

1. AA BB Side CC 2. AA BB Side CC

1. A 1. A

A1 B1 A1 B1

ab cd

1. B 1. B

C1 C2 C1 C2

ef ef1

Side-osa

gg1g1g1 h (3t)

1. C 1. C

D1 D2 D1 D2

ij ij1

2. A 2. A

2. B 2. B

Side-osa

gg1g1 g1g1 h (3t)

2. C 2. C

L11

Labajalg: Unt aea taga ERA, Pl. 32 B1

1. AA BB 2. AA BB

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ac

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

de d1e1

2. A 2. A

2. B 2. B

L12

Labajalg: Ai niga-naga ERA, Pl. 32 B2

1. A BB1 2. A BB2

1. A

A1 A2

ab a1b1

1. B

B1 B2

cd cd1

2. B1

alghelistikus: B1 B2

cd cd1

2. A

3. B

B1 B2

cd cd1

B2

alghelistikus: B2

cd1

L13

Isa labajalg ERA, Pl. 32 B3

1. A1A B 2. A B1

A1 1. A

A1 A1 A2

ab ab ab1

1. B

B1 B2

cb1 cb

2. A

A1 A2

ab ab1

2. B1

B1 B3

cb1 cb2

L14

Labajalg: Aamer August ERA, Pl. 32 B4

1. AA BB 2. A B

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

aab aab1

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

cd cd1

2. A

A1 A2

aab aab1

2. B

B1 B2

cd cd1

Tabel F. Heliplaadistatud polkade vormianalüüs: iga loo puhul on välja kirjutatud terve esituse vorm. Lood on analüüsitud heliplaadistamise järjekorras. P numeratsiooni ees tähendab polkat. Vaata paralleelselt noodinäidetega.

nr.

pealkiri

esituse vorm

LÄBIMÄNG

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

P1

Tori polka ERA, Pl. 1 A1

1. AA BB CC 2. AA BB CC

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ac

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

de de1

1. C 1. C

C1 D1 C1 D1

fg f1h

2. A 2. A

2. B 2. B

2. C 2. C

P2

Madarmäe Juhani polka ERA, Pl. 1 A2

1. A BB CC 2. A1A BB CC

1. A

A1 A1

ab ab

1. B 1. B

B1 C1 B1 C1

cd ef

1. C 1. C

D1 D2 D1 D2

gh g1h1

A1 2. A

A1 A1 A1

ab ab ab

2. B 2. B

2. C 2. C

P3

Tori polka ERA, Pl. 1 B2

1. AA BB CC 2. AA BB CC

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ac

1. B 1. B

B1 A2 B1 A2

de ac

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

fg fh

2. A 2. A

2. B 2. B

2. C 2. C

P4

Polka ERA, Pl. 2 A3

1. AA BB 2. AA BB

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ab1

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

cd cd1

2. A 2. A

2. B 2. B

P5

Mihkli esimene polka ERA, Pl. 2 B2

1. AA BB 2. AA BB

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ab1

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

cd ce

2. A 2. A

2. B 2. B

P6

Mardi esimene polka ERA, Pl. 4 A1

1. AA BB 2. AA BB

1. A 1. A

A1 A1 A1 A1

ab ab

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

cd c1d1

2. A 2. A

2. B 2. B

P7

Polka ERA, Pl. 4 B2

1. AA BB C 2. AA BB C

1. A 1. A

A1 B1 A1 B1

ab cd

1. B 1. B

C1 C2 C1 C2

ef ef1

1. C

D1 D2

gh gh1

2. A 2. A

2. B 2. B

2. C 2. C

P8

Luige polka ERA, Pl. 5 B1

1. AA BB A CC 2. AA BB A CC

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ac

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

de df

2. A

A1 A2

ab ac

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

gh gi

nr.

pealkiri

esituse vorm

LÄBIMÄNG

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

osa

laused

fraasid

3. A 3. A

A1 A2 A1 A2

ab ac

2. B 2. B

4. A

A1 A2

ab ac

2. C 2. C

P9

Lepiku Mihkli polka ERA, Pl. 6 A1

1. AA BB A CC 2. AA BB A CC

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab a1b1

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

cd c1d1

2. A

A3 A4

a2b2 a2b1

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

ef ef1

3. A 3. A

A1 A2 A1 A2

ab a1b1

2. B 2. B

4. A

A1 A2

ab a1b1

2. C 2. C

P10

Polka ERA, Pl. 31 A1

1. AA BB CC 2. AA BB CC

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ab1

1. B 1. B

B1 C1 B1 C1

cd ef

1. C 1. C

D1 D2 D1 D2

gh gi

2. A 2. A

2. B 2. B

2. C 2. C

P11

Sipelga polka ERA, Pl. 31 A2

1. AA BA CC 2. A BA CC

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ab1

1. B

B1 B1

cd cd

2. A

A1 A2

ab ab1

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

ef ef1

3. A

A1 A2

ab ab1

2. B

4. A

2. C 2. C

P12

Polka ERA, Pl. 31 B2

1. A BB CC D 2. A B CC D

1. A

A1 A1

ab ab

1. B 1. B

B1 B2 B1 B2

cd cd1

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

ef eg

1. D

D1 D2

hi hi1

2. A

2. B

B1 B2

cd cd1

2. C 2. C

2. D

P13

Liblika polka ERA, Pl. 32 A1

1. AA B CC 2. AA B CC

1. A 1. A

A1 A2 A1 A2

ab ac

1. B

B1 B2

de de1

1. C 1. C

C1 C2 C1 C2

fg fh

2. A 2. A

2. B

2. C 2. C

Vormi erinevate tasandite analüüs näitab, et 20. sajandi esimesel poolel ei mängitud viiulitel enam vanapäraseid torupilliviise. Asemele olid tulnud mitmeosalised kvadraatse struktuuriga viisid. Vanema vormi tunnuseks võib analüüsi tulemusena pidada läbimängu moodustumist üksikutest fraasidest, mis ei liitu lauseteks ja osadeks. Sellist vormistruktuuri võiks nimetada fraasidest koosnevaks vabavormiks. Enamasti moodustavad kahetaktilised fraasid lauseid ning nende liitmisel tekivad erineva pikkusega osad. Tervikuks liitunud osad on käsitletavad läbimänguna.

---

[1] Osad on valdavalt 8-taktilised (harvem 4-taktilised) ning neid mängitakse korrates. Osade liitmisel moodustuvad erinevad liht- ja liitvormid.

[2] Selgituseks: omavaheline tihe sugulus osade vahel väljendub eelkõige meloodilises ja harmoonilises plaanis, kus esimene osa justkui tutvustab muusikalist materjali ning sellele järgnev teine osa täiendab ja lõpetab kõlanud muusikalise mõtte (näiteks kui teine osa algab subdominandis).

[3] Siin võib oletada, et külapillimees on eeskuju võtnud tollel ajal levinud noodivihikutest. Nendes ilmunud polkad on enamasti kolme- ja neljaosalised, ilma ühegi juhiseta, kuidas neid esitama peaks. Vahetevahel on lisatud kadrilli- ja polkanoodistustesse segno ning märkus Trio, kuid selgitused mängimiseks puuduvad või on esitatud juhuslikult. On tõenäoline, et viiuldaja, kes oli õppinud noodist mängima (Toris ilmselt Jaan Jürvetson), ei pruukinud teada kõigi märkide tähendusi. Seega on võimalik, et külapillimehed mängisid neid lugusid lihtsalt algusest lõpuni, seejärel korrates.