2.3.1.1. Lahtiste keelte kasutamine kahehäälsete kooskõlade mängimisel
Lahtiste pillikeelte kaasamise võtteks peetakse kõiki olukordi,
kus põhimeloodiale heliseb kaasa mõni viiuli vabadest naaberkeeltest. Olenemata
sellest, et kõlavateks intervallideks võivad olla kõik olemasolevad
intervallid, sealhulgas ka näiteks topeltnootidena võetavad tertsid, tuleb
eristada sellisel teel tekkinud intervalle topeltnootidest. Tegemist on
põhimõttelise vahega kahe erineva mänguvõtte vahel: ühel juhul – lahtiste
pillikeelte abil mängides – tekivad mitmehäälsed kooskõlad lihtsalt
kaasnähtusena meloodiale juurde, teisel juhul on tegemist topeltnoodiga, mis on
spetsiaalselt mängitud.
Sagedasemad intervallid, mis tekivad lahtiste pillikeelte
kaasamise abil, on oktaavid (36% intervallidest). See on tingitud valitud
helistikest, mille toonikaks on üks lahtistest keeltest (g, d või a) ning mille
tõttu on võimalik lausete ja osade lõpus anda lahtise keele kaasamise abil
(vasaku käe kolmanda sõrmega võetud) toonikale suuremat kaalu (vt noodinäited 5
ja 22). Sageduselt järgneb oktaavile puhas kvint (24%). See on seletatav
asjaoluga, et mängutehniliselt on kahte lahtist naaberkeelt mugav koos mängida.
Ühtlasi annab see kõlale jõudu juurde.[1]
Puhas kvint kõlab eelkõige koos pikemavältuseliste nootidega fraasi algustes
ning osade lõpus. Puhas kvint aitab rõhutada tähtsamaid helisid (vt noodinäited
19, 21 B-osa, 23 C-osa, 25). Esineb ka juhtumeid, kus pala lõpus heliseb
toonikale kaasa juhuslikult üks vabadest naaberkeetest, tekitades sellega
hoopis helistikuvälise kooskõla (nt noodinäited 6 ja 14).
Oktaavid ja puhtad kvindid moodustavad suurima lahtiste keelte abil
tekitatud intervallide grupi, mida analüüsitavate viiuldajate esitustes kuulda
võib. Esinemissageduselt järgmise grupi moodustavad suured ja väiksed tertsid
(22%) ning suured sekstid (16%).
Tertsid moodustuvad vasaku käe teise sõrmega võetud nootide ja ülemise lahtise
naaberkeele kooskõlamisel (vt noodinäited 6 C-osa, 15 C-osa ja 20). Suured
sekstid tekivad vasaku käe esimese sõrmega võetud noodi ja sellest allpool
asuva lahtise keele kooskõlamisel (vt noodinäited 15, 17, 18 ja 21).
Peaaegu täiesti esindamata on kvardid, sekundid ja septimid,
millest igaühe kohta on olemas vaid üks näide: kvart. näite 19 B-osa 3. taktis,
sekund 2. ja 6. taktis; septim näite 21 C-osa 4. takti teises hääles. See lubab
väita, et neid kooskõlasid viiuldajad oma mängus vältisid.
Tabel G näitab, kui sagedasti on meloodiale lahtiste pillikeelte
kaasamise võtet tarvitanud Tori ja Vändra viiuldajad ning millised on
intervallid, mis selle võtte tulemusena kõlavad.
Tabel G. Lahtiste
pillikeelte kaasamine meloodiale. Sulgudesse on paigutatud burdonismi tähendust
omav lahtise keele kasutamise võte.[2]
|
nr. |
pillilugu |
intervallid |
lahtiste keelte kasutamine, reastatuna
alustades alumisest keelest |
|
L1 |
Labajalg |
8 |
d: esimeses hääles ainult pala lõpunoodiga
koos (d: teises hääles katkematu
torupilliburdoonina) |
|
L2 |
Labajalg |
8 |
g: esimeses hääles A-osas lausete lõpus ning
lõpunoodiga koos (d: teises hääles
katkematu torupilliburdoonina) |
|
L3 |
Venna löss |
8 |
g: A- ja B-osas toonikaga koos ning A-osas
lõpunoodiga koos |
|
L4 |
Unt aea taga |
- |
(g ja d: ainult teises hääles katkematu torupilliburdoonina) |
|
L5 |
Harju löss |
8 |
g ja d:
ainult teises hääles ning lausete ja osade lõpus |
|
L6 |
Liku lugu |
v3, p5, s6 |
g: viienda astmega koos rõhu andmise
eesmärgil; d ja a: A- ja C-osa lõpunootidega koos; e: C-osas kolmanda astmega koos |
|
L7 |
Vanaisa lugu |
p5 |
d: A-osa esimeses taktis takti esimese
löögiga koos rõhu andmise eesmärgil |
|
L8 |
Kuimetsa Kaie
lugu |
8 |
(d: teises hääles katkematu
torupilliburdoonina) a: esimeses
hääles a2 noodiga koos |
|
L9 |
Tõlla Jaani
löss |
p5, 8 |
d: A-osas juhuslikult lausete alguses ning
osa lõpus juhuslikult toonikaga koos |
|
L10 |
Isa luige lugu |
p5 |
(d ja a: teises hääles katkematu torupilliburdoonina) e: A-osas esimeses hääles esimesel
löögil rõhutamise eesmärgil |
|
L11 |
Labajalg: Unt aea
taga |
- |
ei kasutata |
|
L12 |
Labajalg: Ai
niga-naga |
- |
ei kasutata |
|
L13 |
Isa labajalg |
- |
ei kasutata |
|
L14 |
Labajalg:
Aamer August |
p5, 8 |
d: B-osa lõpunoodiga juhuslikult koos; a: B-osa esimeses taktis a2
noodiga koos |
|
P1 |
g ja
d: A- ja B-osas teises hääles rõhulisemate nootidega koos; e: C-osas
teises hääles esimese astmega koos |
||
|
P2 |
Madarmäe
Juhani polka |
v3, 8 |
g: ainult B-osa lõpunoodiga koos, e:
A-osas kolmanda astmega koos |
|
P3 |
Tori polka |
s6, 8 |
g, d
ja a: osade lõpunootidega koos või
rõhkude andmise eesmärgil lausete lõpus teises hääles |
|
P4 |
Polka |
p5, s6, 8 |
g: A-osa lõpunootidega koos teises hääles; d: A-osas teises hääles ja valdavalt |
|
P5 |
Mihkli esimene
polka |
s2, v3, p4,
p5, 8 |
d: A-osas juhuslikult, B-osa lõpunoodiga
koos; a: sideosas a2
noodiga koos; e: A-osas juhuslikult, B-osas valdavalt |
|
P6 |
Mardi esimene
polka |
v3, s3, p5,
s6, 8 |
g: toonikaga koos, valdavalt lausete
alguses; d: B-osa lõpus kolmanda astmega
koos; a: A-osas juhuslikult,
B-osas koos juhtheliga; e: A-osas
neljanda astmega koos |
|
P7 |
Polka |
s3, p5, s6,
v7, 8 |
g ja d:
toonikaga koos osade ja lausete lõpus, lausete alguses rõhu andmise
eesmärgil; e: A-osas teises hääles
neljanda astmega koos |
|
P8 |
Luige polka |
p5, 8 |
g: teises hääles lausete ja osade lõpus,
C-osa alguses toonikaga koos |
|
P9 |
Lepiku Mihkli
polka |
p5, s6, 8 |
g: A-osas toonikaga koos; d: lõpunoodiga koos; a: C-osas juhuslikult funktsiooni
kolmkõla nootidega koos |
|
P10 |
Polka |
s3 |
e: esimeses hääles toonikaga koos |
|
P11 |
Sipelga polka |
v3, p5 |
a: A-osas esimese lause lõpus; e: A-osas
lausete alguses kolmanda astmega koos |
|
P12 |
Polka |
s3 |
e: B-osas teises hääles neljanda astmega koos,
C-osas esimese hääle lõpunootidega koos |
|
P13 |
Liblika polka |
- |
ei kasutata |
Kokkuvõttes võib öelda, et lahtiste pillikeelte kaasamine meloodiale on küllaltki
improvisatsiooniline tegevus ning ei moodusta kindlat süsteemi. Alati ei ole
võimalik ette aimata, millal ja kus seda võtet kasutada võib ja sobib. Kõige
süsteemsem on oktaavi tekkimine lahtise keele abil, kus see kõlab reeglina
toonikaga koos ja osade lõpul. Tori ja Vändra viiuldajate esituse teeb
omapäraseks veel see, et nad kasutavad meloodia mängimisel lahtiste keelte abi
suhteliselt vähe, kui võrrelda nende esitusi teiste tolleaegsete esitustega.