2.3.2.1. Burdoonsaade ehk torupillipärane mitmehäälsus

Torupillimängu imiteerivat esitusviisi ehk burdoonsaadet on kasutanud vaid Tori viiuldajad Mihkel Toom ja Mart Jantson mõningaid labajalavalsse mängides. Viis Tori labajalavalssi on mängitud burdoonsaatega, mis võib tähendada, et need lood on üle võetud otse torupillilt. Tori kandis on olnud palju torupillimängijaid, kellega ka viiuldajad kindlasti kokku puutusid. Polkalugudesse pole torupilli imiteerimise võte jõudnud, kuna need on uuemad tantsuviisid, mida torupillil ei mängitud. Polkade tavapäraseimaks mitmehäälseks esitusviisiks on funktsionaalharmooniast lähtuv kahehäälne koosmäng.

Torupilliburdooni on viiuldajad jäljendanud nii, et ühe viiuldaja poolt esitatud meloodiale mängib teine pillimees samaaegselt kaasa kas (a) ühte lahtist keelt (toonika) või (b) lahtise keele (toonika) ja sellest kvardi kaugusel allpool asuva noodi kooskõla (vt noodinäited 1, 2, 4, 8 ja 10). Sealjuures kulgeb burdoon katkematult, meetrumit rõhutamata, nii nagu see ka torupilli esituses kõlab. Burdoonsaates tekib väike katkestus vaid siis, kui viiuldaja poogna liikumise suunda vahetab. Kui poognakäsi hakkab liikuma allapoole, siis võib poognakäe loomulikust raskusest tingituna kõlada rõhulisem heli, kuid see ei ole seotud meloodia rõhkudega.