2.3.3.2. Melismid

Melisme, mida meloodia helidele on lisatud, esineb kahte tüüpi: (a) mordendid (vt. näiteks noodinäide 17 A-osa 1., 3. ja 5. takt mõlemas hääles), ja (b) kiired eellöögid (vt. näiteks noodinäide 1 A-osa 1. takt). Esimest tüüpi kaunistuse, mordendi korral on meloodia noodile lisatud kiire ülemine abiheli (alumist abiheli ei esine), millele järgneb meloodiaheli.[1] Sellist tüüpi meloodia kaunistamist esineb kõigis võimalikes olukordades – nii juhul, kui heliks, mida kaunistatakse on lahtine keel kui ka ülejäänud sõrmede alla jäävate nootide kaunistamiseks (välja arvatud neljanda sõrme all olev noot, millele ei saa ülemist abiheli juurde mängida). Teist tüüpi kaunistusheli, kiiret eellööki kasutavad viiuldajad oma mängus samuti ning teevad seda justkui “mööda minnes”. Eellöögina on kasutatud nii alumist kui ülemist abiheli, sagedamini alumist. Alumist abiheli on mugavam võtta ning sõrmede järjestamisel pilli kaelale on mugav enne meloodiaheli lasta kõlada alumine abiheli. Mõlemat liiki kaunistushelisid mängitakse pikema vältusega helidega koos. Kui pillilugu kõlab näiteks valdavalt kaheksandikvältustes, siis kaunistushelisid lihtsalt ei jõua mängida (vt. näiteks noodinäited 3 ja 13).

Ainult Tori viiuldajate polkades esineb lisaks üks huvitav mänguvõte – ettehaarav sisseastumine (ennakhelide kasutamine). Tavaliselt kasutatakse sellist mänguvõtet osade korduste vahel, kui osa on lõppenud ja selle kordus algamas. Viiuldajad astuvad osa kordama hakates esimese noodiga pisut varem sisse ning see võte seob kaks kordust omavahel ühtseks tervikuks (vt. noodinäited 15: A-osa lõpus enne kordamist mõlemas hääles, 16: B-osa lõpus enne kordamist, 19: A-osa lõpus enne kordamist, 20: B-osas 2. ja 3. takti ühendamisel, 21: A-osa lõpus enne kordamist teises hääles, 22: A-osa keskel ja lõpus enne kordamist mõlemas hääles, 23: A-osa lõpus enne kordamist, B-osa lõpus enne kordamist, B-osa lõpus üleminekul A-osasse, C-osa lõpus enne kordamist).

---

[1] Noodinäidetes olen kasutanud kahte märkimisviisi: (1) kui mordent on mängitud väga kiiresti, siis olen kasutanud märgistust “~”; (2) kui mordent on mängitud veidi aeglasemalt ning on hästi kuulda, olen kirjutanud kõik helid välja.