Allikad
Kontekstuaalne aines pärineb järgnevatest peamistest allikatetest:
(1)
Andmed 20. sajandi alguse viiulimuusika kohta väljaspool tavapärast
külakeskkonda ning viiuldajate elulood on pärit peamiselt August Pulsti
käsikirjalistest memuaaridest:
·
Mälestusi
muusika alalt. Tallinn – Merivälja 1961–67. Käsikiri. Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum, fond M 234:1, SÜ 15–28.
·
Muusika ja
näitemäng Toris. Mälestusi muusika alalt. Tallinn – Merivälja 1971. Käsikiri
Tori Muuseumis.
|
|
|
|
Foto 1. Pulsti käsikiri |
Foto 2. Pulsti trükitud käsikiri |
August Pulsti eesmärgipärasel tegevusel 20. sajandi alguse
rahvapillimuusika tutvustamisel ja kogumisel ning pillimeeste elulooliste
andmete kirjapanemisel on tänapäeva rahvamuusikauurija töö seisukohast
hindamatu väärtus. “Mälestusi muusika alalt” ning “Muusika ja näitemäng
Toris” sisaldavad ühtekokku umbes 1200 trükilehekülge informatsiooni.
Muuseumites ja erakogudes leiduvate fotode ja helisalvestustega koos annavad
Pulsti käsikirjalised materjalid üsna tõetruu pildi tolleaegsetest
viiuldajatest, nende elukeskkonnast ja igapäevategemistest.
(2) Pärnumaa looduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset konteksti aitab
valgustada koguteos Pärnumaa oludest 20. sajandi esimesel poolel:
·
Pärnumaa. Maadeteaduslik,
tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toim. A. Tammekann, J. Kõpp, Edg.
Kant. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu 1930.
Koguteose
toimetus, kuhu kuulusid geograafid August Ferdinand Tammekann[1]
ja Edgar Kant[2]
ning usuteadlane ning ajaloolane Johan Kõpp[3],
on kasutanud oma töös hulgaliselt kirjalikke allikaid (ajaleheartiklid,
maakaardid, arhiivide andmed), mis olid tol ajal hõlpsasti kättesaadavad. Neil
oli ka hulgaliselt kaastöölisi (ühtekokku 56 inimest): stipendiaadid, kes
toimkonna ülesandel kohapeal andmeid kogusid ja mitmete institutsioonide
spetsialistid. Neile on viidatud juhul, kui see on algallikas märgitud. Sellel
allikal põhineb ülevaade käsitletava ajajärgu Pärnumaa looduslikest oludest ja
administratiivsest struktuurist.
(3)
Helisalvestused
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest:
·
Töö lähtematerjaliks on
helisalvestused 1936. ja 1937. aastast, mis paiknevad Eesti Rahvaluule Arhiivis
ja on tehtud šellakplaatidele.
Nende
hulgast on käesoleva töö materjaliks valitud Tori ja Vändra kihelkondade
neljalt viiuldajalt helisalvestatud 27 viiulipala: 14 labajalavalssi ja 13
polkat (neist 12 sooloesituses ja 15 duoga). Transkriptsioonid on algselt
teinud viiuldaja Arnold Tampere ajavahemikul 1939–1940 ja hiljem siinkirjutaja
Krista Sildoja 1994–1997. Arnold Tampere on noodistanud Tori viiuldajate lugude
põhimeloodiad, jättes duode puhul välja kirjutamata teise hääle. Vändra
viiuldajate lugusid noodistades on ta pööranud kahehäälsusele rohkem
tähelepanu. Välja on kirjutatud mõlemad partiid ning asetatud need ühele
noodijoonestikule. Olen teinud kõigist vaatluse all olevatest pillilugudest
omad transkriptsioonid, kirjutanud partituuri kujul välja mõlemad partiid ning
täiendanud Tampere noodistusi puuduolevate detailide osas. Nimetatud
noodistused olen avaldanud kogumikus “Pärnumaa viiuldajad I”.[4]
Käesoleva töö raames olen nii varasemaid kui ka omi transkriptsioone veelgi
täiendanud, et uurimistöö aluseks olevad noodistused annaksid uurimisainesest
võimalikult detailse ülevaate.