Kirjandust

Aarelaid, Aili. Rahva mälumustrid. Kultuuriteoreetilisi etüüde. Tallinn 1990.

Aarelaid, Aili ja Jansen, Ea. Rahva kultuurielust minevikus ja tänapäeval. Tallinn 1982.

Aeg ja lugu. Esseid eesti kultuuriloost. Koost. A. Jürgenson. Scripta ethnologica 5, Ajaloo Instituut, Tallinn 2003.

Baltisaksa kultuuri osatähtsus Eesti ajaloos. Artiklite kogumik. Eesti Ajalooõpetajate Selts. Tallinn 1996.

Bohlman, Philip V.; Myers, Helen; Pegg, Carole. Ethnomusicology. – The New Grove Dictionary of Music and Musicians, Vol. 8. Ed. Stanley Sadie. Massachusetts 2001, pp. 367–403.

Dundes, Alan. Kes on rahvas? Valik esseid folkloristikast. Varrak 2002.

Eesti rahvakultuur. Koost. ja toim. A. Viires ja E. Vunder. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1998.

Eesti rahva mängutükid I. Labajala walsid wiiulile. Kogunud T. Allikas. Trükitud H. Leokese kulul, Viljandi 1904.

Eesti rahva mängutükid II. Torupillile ehk sõrmilisele, wilespillile, sarwele ja wiiulile. Kogunud ja korraldanud T. Allikas. Trükitud H. Leokese raamatukaupluse kulul, Viljandi 1905.

Eesti walssid wiiulile. Kõige ilusamad pillilood wiiuli, sarwe ja torupilli järele üleskirjutanud J. Jürwetson. Kirjastaja H. Leoke, Viljandi 1910.

Elschek, Oskár. Die Musikalische Individualität der slowakischen Primgeiger. – Studia instrumentorum musicae popularis VII. Ed. Erick Stockmann. Musikhistoriska Museet. Stockholm 1981, pp. 70–85.

Esimene Lustilik mängumees. Wiioli noodid. 22 tantsu-tükki, üksikult wiioli pääl mängida. Esimene anne. Välja andnud J. Matto. Trükitud Heinrich Laakmanni kulu ja kirjadega, Tallinn 1879.

Esimene Lustilik mängumees ehk wiioli noodid, kus sees on mitmesugused tantsu-tükkid, üksikult wiioli pääl mängida. II anne. Välja andnud J. Matto. Trükitud Heinrich Laakmanni kulu ja kirjadega, Tartu 1880.

Esimene Lustilik mängumees ehk wiioli noodid, kus sees on mitmesugused tantsu-tükkid, üksikult wiioli pääl mängida. Isiäranes sõrmede õpetusega. III anne. Välja andnud J. Matto. Trükitud Heinrich Laakmanni kuluga omas raamatu- ja kivitrüki kojas, Tartu 1881.

Goertzen, Chris. American Fiddle Tunes and the Historic-Geographic Method. – Ethnomusicology, fall 1985. Journal of the Society for Ethnomusicology, pp. 448–473.

Harmoonia võimalikkus süsteemis inimene–keskkonad–ühiskond. Koost. ja toim. P. Vissak. Tallinn 2003.

Hermann, Karl August. Tähtjas palve ja soov. – Postimees, 27. 08.1888.

Hess, Beth B.; Markson, Elizabeth W. ja Stein, Peter J. Sotsioloogia. Toim. M. Müürsepp. Külim 2000.

Honko, Lauri ja Pentikäinen, Juha. Kultuuriantropoloogia. Tallinn 1997.

Honko, Lauri. Traditions in the construction of cultural identity. – National History and Identity. Approaches to the Writing of National History in the North - East Baltic Region Nineteenth and Twentieth Centuries. Ed. by Michael Branch. Studia Fennica, Ethnologica 6, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki 1999.

Hood, Mantle. The Ethnomusicologist. Institute of Ethnomusicology. University of California. Los Angeles McGraw Hill 1971.

Hurt, Jakob. Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele. – Olevik nr. 8, 9, 10 ja 12, Tartu 1888.

Jansen, Ea. Ilmalik ja kiriklik eesti talurahva maailmavaates 19. sajandil. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Koost. J. Kivimäe. Tallinn 1987, lk. 192–220.

25 mitmesugust ilusat ja uut tantsu tükki wiiuli pääl mängida. Trükitud Wilhelm Justi kirjade ja kuluga, Tartu 1883.

Karjahärm, Toomas ja Sirk, Väino. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1997.

Karu, Ellen. Maa kultuurhariduslike seltside asutamisest Liivimaa Kubermangus. – Muunduv rahvakultuur. Toim. A. Viires. Tallinn 1993, lk. 154–165.

Kasema, Maarja. Kuuldeline transkriptsioon kui analüüs. – Lohetapja . Pro Folkloristica VI. Tartu 1999, lk. 75–81.

Kasema, Maarja ja Sarv, Vaike. Setu hällitused. Eesti Keele Instituut, Ars Musicae Popularis 13. Tallinn 1999.

Kasemaa, Olavi. Orkestrimänguharrastuse ulatus ja levik Eestis aastail 1818–1917. – Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 1983, 32. köide, nr. 1.

Kazanskaja, T. Traditsii narodnovo skripitšnovo iskusstva Smolenskoi oblasti. – Narodnõje muzõkalnõje instrumentõ i instrumentalnaja musõka. Moskva, 1988, str. 78–105.

Tellef, Kvifte. On Variability, Ambiguity and Formal Structure in the Harding Fiddle Music. – Studia instrumentorum musicae popularis VII. Ed. Erick Stockmann. Musikhistoriska Museet. Stockholm 1981, pp. 102–107.

Leichter, Karl. Torupill – eestlaste lemmikpill. – Valik artikleid. Koost. J. Jürisson, Eesti Raamat, Tallinn 1982, lk. 125–141.

Liimets, Airi. Viiulipalade muusikaline vorm eesti rahvatraditsioonis. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinn 1988.

Ling, Jan. The Playing of Folk Music: Musical Instruments for the People. – A History of European Folk Music. University of Rochester Press 1997, p. 154.

Läbi aegade Vändra radadel. Koost. J. Holsting. Tallinn 1991.

Läbi aegade Vändra radadel II. Koost. J. Holsting. Tallinn 1999.

Mandel, Venda. Küsimusi rahvapärase viiuliharrastuse kohta. – Rahvapärimuste koguja 4. Tartu 1965, lk. 74– 77.

Merriam, Allan P. The Anthropology of Music. North - Western University Press, Evanston 1964.

Mitmesugused uued tantsu-tükid. Ühe ja kahe wiiuli pääl mängida. Väljaandnud Herman Schmalz. Trükitud K. A Hermanni kirjadega, Tartu 1893.

Mägi, Arvo. Eesti rahva ajaraamat. Eesti Päevaleht Förlags AB. Stockholm 1979.

Mäsak, Ene. Vastastikuseid mõjutusi eesti linna- ja maaolmes. – Muunduv rahvakultuur. Toim. A. Viires. Tallinn 1993, lk. 132–150.

Nettl, Bruno. Ethnomusicology: Definitions, Directions, and Problems. – Music of Many Cultures. An Introduction. Ed. by Elizabeth May. University of California, 1983, p. 1.

Nettl, Bruno. Theory and Method in Ethnomusicology. The Free Press of Glencoe, New York 1964.

Niinemäe, Orest. Vändra. Tallinn 1972.

Pappel, Kristel. Kihnu viiuldajate Mihkel Mäesi ja Theodor Saare mängutehnikast. – Noored filoloogias. Tallinn 1987, lk. 18–21.

Peacock, James L. The anthropological lens. Harsh light, soft focus. Cambridge University Press 1986.

Pekkilä, Erkki. Musiikki tekstinä. Kuulonvaraisen musiikkikulttuurin analyysiteoria ja –metodi. Suomen Musiikkitieteellinen Seura. Acta Musicologica Fennica 17. Helsinki 1988.

Pillimees. Ilusad tantsutükid ühe, kahe ja kolme wiiulile. Helistanud A. S. H. Leokese raamatukaupluse kirjastus, Viljandi 1910.

Plaat, Jaanus. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal: usuühenduste muutumisprotsessid 18. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. Tartu 2001.

Plaat, Jaanus. Vormsi usk: usuliikumised Vormsi rootslaste ja eestlaste seas 1740.–1990. aastail. – Akadeemia nr. 2/1999, lk. 277–309.

Põldmäe, Rudolf. Kultuuriloolisi vahelugemisi. Tallinn 1979.

Põldmäe, Rudolf. Rahvaloomingu, eriti rahvatantsu arengust Ida-Harju rannikul. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1937.

Põldmäe, Rudolf; Tampere, Herbert. Valimik eesti rahvatantse. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 8, Tartu 1938.

Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas 1. Töid etnomusikoloogia alalt 1. Koost. ja toim. T. Ojamaa ja I. Rüütel. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Tartu 2002.

Pärnumaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toim. A. Tammekann, J. Kõpp, Edg. Kant. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu 1930, lk. 1–244, 515–554, 596–633.

Pärnumaa viiuldajad I. Koost. K. ja R. Sildoja, Viljandi 1997.

Rahva ja luule vahel. Kogumispäevikuid aastaist 1878–1996. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat Paar sammukest 14. Koost. M.-A. Remmel, Tartu 1997.

Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika 20. sajandi algupoolel. Koost. U Lippus. Eesti Muusikaloo Toimetised 6. Tallinn 2002.

Rannap, Heino. Muusika eesti perekonnas ja rahvakoolis. Tallinn 1972.

Rüütel, Ingrid. Sissejuhatus. – Eesti rahvapillilood I. Meie Repertuaar nr. 4. Eesti Raamat, Tallinn 1989.

Saha, Hannu. Kansanmuusiikin tyyli ja muuntelu. Kansanmusiikki-instituutin julkaisuja 39, Kaustinen 1996.

Saha, Hillar. Muusikaelust vanas Tallinnas. Tallinn 1972.

Sarv, Vaike. Setu itkukultuur. Ars Musicae Popularis 14. Tartu–Tampere 2000.

Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogumik. Toim. E. Jansen ja J. Arukaevu. Tartu–Tallinn 1995.

Sloboda, John A. Muusikaline meel. Kognitiivne muusikapsühholoogia. Scripta Musicalia 2000.

Sundberg, Johan. Õpetus muusikahelidest. Scripta Musicalia 1995.

Tampere, Herbert. Burdonism ja selle arendusi Lõuna-Eesti rahvalaulus. – Muusikalisi lehekülgi V. Koost. U. Lippus, Eesti Raamat, Tallinn 1988, lk. 146–155.

Tampere, Herbert. Eesti rahvapillid ja rahvatantsud. Eesti Raamat, Tallinn 1975.

Tampere, Herbert. Rahvapillid ja rahvamuusika. – Rahvapärimuste koguja 10. Tartu 1976, lk. 10–16.

Toht, A?. Tori. Tallinn 1980.

Tõnurist, Igor. Eesti valss kodumaa tunnusena? – Eestlane ja tema maa. Scripta ethnologica 4, Ajaloo Instituut, Tallinn 2000.

Tõnurist, Igor. Harju keskmine? Palun tantsima! – Rahvast, luulest ja meretuulest. Harjumaa uurimusi 5. Harjumaa Muuseum. Keila 2000, lk. 53–67.

Tõnurist, Igor. Harjumaa rahvapillid. – Harju kärajad. Tallinn 1988, lk. 46–57.

Tõnurist, Igor. Külahääled läbi aegade. – Maakodu nr. 7/1996, lk. 1–3.

Tõnurist, Igor. Pillid ja pillimäng eesti külaelus. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn 1996.

Ullo Toomi. Kaerajaanist tantsupeoni. Koost. H. Kermik. Tallinn 1983.

Vahter, Artur. Karl August Hermanni päevik. Kui Karl August Hermann oleks päevikut edasi pidanud. Tallinn 1990.

Viik, Tõnu. Kultuuri fenomen. – Looming nr. 10, 1997, lk. 1376 ja 1380.

Viires, Ants. Kultuur ja traditsioon. Eesti Mõttelugu 39. Tartu 2001.

Vunder, Elle. Renessansi mustriraamatud ja eesti rahvakunst. – Muunduv rahvakultuur. Toim. A. Viires. Tallinn 1993, lk. 91–128.

Vändra metsast Tori põrguni. – Pärnumaa ja pärnumaalased. Koost. Ernst. Helemäe. Tallinn 1989, lk. 72–87.

Õunapuu, Piret. Eesti pulm. Tänapäev 2003.