Käesolev e-väljaanne on valminud minu 2004. aasta kevadel Eesti Teatri- ja
Muusikaakadeemias kaitstud muusikateaduste magistritöö "Põhja-Pärnumaa viiuldajad ja nende
mängumaneer 20. sajandi I poolel" baasil. Töötasin 2005. aastal Eesti
Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnas teadurina, minu peamiseks
tööülesandeks oli nimetatud magistritöö raamatuks vormimine. Uurimus pidi
ilmavalgust nägema sarjas “Ars Musicae Popularis”. Toimetajatöö tegi etnomusikoloogia
osakonna juhataja Triinu Ojamaa.
Ometigi juhtus nii, et raamatu valmimine seiskus – perekondlikel
põhjustel. Nüüdseks on perekondlik põhjus saanud 5-aastaseks ning otsustasin
sellel tööl valmida lasta. Olgu siinkohal tegemist minu jaoks ühe eluetapi
kokkuvõttega, mille algus ulatub aastate (kui mitte öelda aastakümnete) taha.
Minu süvendatud huvi vanade eesti viiulipalade vastu algas aastal 1994, mil
asusin õppima Viljandi Kultuurikolled˛isse rahvamuusika erialal, põhiinstrumendiks
viiul. Viiulipalade pelgalt mängimisest jäi aga veidi väheks, et neid lõpuni
mõista. Otsisin võimalust tegeleda oma huvialaga põhjalikumalt edasi. Täna
Vaike Sarvele asusin õppima Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia muusikateaduse
osakonda, mille õpingute lõpul kaitsesin magistritöö vana viiulimuusika alal.
Juhendajaks oli Vaike Sarv.
Tänaseks olen aktiivsest uurijatööst jäänud kõrvale ning tegelen muusika
õpetamisega erinevas vanustes huvilistele. Repertuaari kättesaadavuse
parandamiseks pärimusmuusika alal ning õppematerjali koostamise vajadusel avaldasin
2010. aasta teisel poolel veebikogumiku eesti viiulimuusikast pealkirjaga Eesti
viiul (vt. http://eestiviiul.rahvamuusika.ee). Kogumik ise kasvab ja täieneb
iga päevaga, lõplikuks eesmärgiks olen endale seadnud eesti vanema
viiulimuusika transkribeerimise ja selle avaldamise võimalikult täielikus
mahus. Vabakutselise uurijana seob koostöö mind hetkel Eesti Kirjandusmuuseumi
Eesti Rahvaluule Arhiiviga, kelle töötajate kaasabil ja nõul ning materjale
kasutades on nimetatud veebikogumiku ilmumine teoks saanud.
Minu siiraim tänu siinse e-väljaande kontekstis kuulub eelkõige Vaike
Sarvele, kes sisendas mulle eneseusku tegelemaks selle valdkonnaga. Veel soovin
tänada Urve Lippust ja Triinu Ojamaad. Samuti kuulub minu tänu täienduste ja
nõuannete eest magistritöö retsensentidele ˇanna Pärtlasele ja Igor
Tõnuristile. Edna Tuvi Eesti Kirjandusmuuseumist on sisestanud kõik noodinäited
– suur, suur tänu!
Krista Sildoja,
jaanuaris 2011.
Žingeyri Islandi Vabariik.