1. Rahvapärane viiulimuusika ja Põhja-Pärnumaa viiuldajad 20. sajandi algul

Esimene peatükk käsitleb viiulimuusika kahte aspekti:

· rahvapärase viiulimuusika funktsioneerimine autentses situatsioonis;

· rahvapärase viiulimuusika kasutamine 1920–1930. aastatel väljaspool selle tavapärast keskkonda.

Nimetatud aspekte seob eelkõige repertuaar. Tantsuviisid, mida tavapäraselt mängiti külapulmades ja -pidudel, leidsid 20. sajandi algupoolel tee kontserdilavadele ning heliplaatidele, mille vahendusel need said varasemast enam tuntuks ka linlaste hulgas. Seoses sellega annab peatükk ülevaate August Pulsti eestvedamisel korraldatud rahvamuusikute ringreisidest ning Riigi Ringhäälingu, Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) ja Muusikamuuseumi poolt läbiviidud heliplaadistamise aktsioonist 1930. aastate lõpul, puudutades põgusalt ka selle ettevalmistustöid.

Põhjalikuma vaatluse alla tuleb samuti Tori ja Vändra kihelkonna viiuldajate kujunemistee ning osalemine nii kohalikus kui kogu Eesti muusikaelus.