Viiulimuusika
uurimise seis Eestis
1. Rahvapärane viiulimuusika ja
Põhja-Pärnumaa viiuldajad 20. sajandi algul
1.1. Viiulimuusika autentses situatsioonis
1.1.1. Viiulimäng ja tantsimine
külaühiskonnas
1.1.1.1. Labajalavalss
1.1.1.2. Polka
1.1.1.3. Viiuli kasutamine tantsusaateks
1.2. Rahvapärane viiulimäng väljaspool tavapärast keskkonda
1.2.1. August Pulst (1889–1977)
1.2.2. Kontserdid ja
ringreisid
1.2.3. Heliplaadistamise aktsioon
1.3. Põhja-Pärnumaa
viiuldajad ja nende kultuuritaust
1.3.1. Naaberkihelkonnad Tori ja Vändra
1.3.2. Kirik, kool ja seltsiliikumine
1.3.3. Tori ja Vändra kihelkonna viiuldajad
1.3.3.1. Mart Jantson ja Mihkel Toom Tori
kihelkonnast
1.3.3.2. Hendrik Adamson-Jõearu ja Anton Adamson Vändra kihelkonnast
1.4. Kokkuvõtteks
2. Põhja-Pärnumaa viiuldajate mängumaneer
2.1. Uurimisaines
2.1.1.
Pillilugude arhiiviandmed ja esituskoosseisud
2.1.2.
Viiuldajate poolt eelistatud helistikud
2.2. Labajalavalsside
ja polkade vormianalüüs
2.2.1. Muusikalise vormi erinevad tasandid
2.2.1.1. Läbimängu tasand
2.2.1.2. Osa-, lause- ja fraasitasand
2.2.2. Viiulipalade
struktuurist kokkuvõtvalt
2.3.1. Mitmehäälsus soolomängus
2.3.1.1. Lahtiste keelte
kasutamine kahehäälsete kooskõlade mängimisel
2.3.1.2. Lahtiste keelte kasutamine kolme- ja neljahäälsete kooskõlade mängimisel
2.3.1.3. Topeltnootide mängimine: tertsi-, kvindi-, seksti- ja oktaavivõte
2.3.2. Mitmehäälsus
duomängus
2.3.2.1. Burdoonsaade ehk
torupillipärane mitmehäälsus
2.3.2.2. Funktsionaalharmooniast lähtuv kahehäälne koosmäng
2.3.3. Mõned tähelepanekud teistest mänguvõtetest
2.3.3.1. Intonatsioon
2.3.3.2. Melismid
2.3.3.3. Sõrmestus
2.3.3.4. Poognakäe tehnika ja käte koordinatsioon
2.3.3.5. Dünaamikast
Põhja-Pärnumaa
viiuldajatest ja nende mängumaneerist
Uurimismaterjali
muusikalisest analüüsist üldisemalt
Lõpetuseks